Frevo

Ze'ele Wikipiidiya
Frevo
music genre, type of dance
Subclass ofBrazilian dance, music of Brazil, carnival music Demese
Country of originBrazil Demese
Inventory number10 Demese
Intangible cultural heritage statusheritage asset listed by IPHAN, Representative List of the Intangible Cultural Heritage of Humanity Demese
Described at URLhttps://ich.unesco.org/en/RL/00603, https://ich.unesco.org/fr/RL/00603, https://ich.unesco.org/es/RL/00603 Demese

Frevo de la wa'a kayima n dole la yuuma la saaŋɔ. 'Frevo' wa'a wa pɔsɛ ze'ele la tisi bana wa puan: 'Recife, Pernambuco, la Brazil' tiŋa malema puan.

Frevo yelebire wa ze'ele bo la 'freve' yelebire n mi de 'Portuguese' yetɔgum yelebire wa ti la yi'ira ti ferver ti la vuurɛ dɛna fu dugɛ.

Nɛreba yeti, frevo voole wa ni ta'am basɛ ti nɛreba bi sɛla n kelesi bii wa'areba ana wuu ba kaberi mi la. will make listeners and dancers feel as if they are boiling on the ground. 'Frevo yelebire wa ze'ele bo la 'frevo' saaŋɔ la gee kelum ze'ele bo wa'a la miŋa.

Frevo Posega zi’a (Origins of Frevo)[demese | demesego zia]

Frevo duureŋa bii yuuma n wa’am yia na. 19th century yuuni la ba’asegɔ puan, yese mԑ ze’ele Brazilian Army puan na gee yuum kɔ’ɔm dԑna la soogepa n zo’e ze’ele Recife tiŋa puan pɔsԑ buuri malema, de’ena gee wa’ara Carnival saŋa la puan. kɔ’ɔm ze’ele Carnival pɔsega puana de la se’em n naԑ Catholicism, ba ni yuuna la pu’usegɔ yuuma do la pu’usegɔ sɔa la n se’em la gee dagina zabere yuuma. Pɔgesi la budaasi sԑba n zabera nama puan la sԑba n tari wiiri bii yiiri zabera la, yuum de la sԑba n de soogepa la ti ba mina ba yuum suŋԑ mԑ ti nԑreba yuum wa’ana pa’asԑ gee sԑla n yuum de pagere la de la saŋa ti nԑreba la yuum pɔsԑ magesa gee loosa buti nԑresԑka bii de’emde’ena mina ti ba bota. Ba yuum tari la bands bayi n de Espanha (ti la vuure dԑna Spain), se’em conductor n yuum de Spanish pɔsega (origin), la 14, tari paԑ 14th Infantry Regiment. Bands la yuum de la se’em n pirԑ la, la sԑba e ni pɔsԑ de’ena ŋwana kalam kalam, gee ni kɔ’ɔm voola pa’asa.

Gee ti ba ta’am gu gbiregbire wa, pulisi la ni pɔsԑ tabera (capoeiras) gee nyaa ni nyɔge ba la sansԑka ti ba ni wa’ara la. Poorum ti ba ni ta tum yԑm tuuma tara ma’asumtiisi pi’ira ba mesi la nari ti la de ni sɔ’ɔsi la gee yelegera capoeira kini ti la dԑna ba wa’asi kini. Ŋwana wa, wa’asi de la wasԑka n wan ta’am ta dԑna wa buutԑ - frevo wa’a.

Nԑŋa Toleŋa (Development)[demese | demesego zia]

Frevo de la se’em yuԑ yuum kɔbega 100 (1907) gee a pɔsega puan a kɔ’ɔm tole la nԑŋa ta kãrԑ pa’asԑ mԑ tole nԑŋa ta pãԑ zina wa.

Wa’a (Dance)[demese | demesego zia]

Sikana mԑŋa nuu puan ti ba yuum maalԑ e, Frevo yuum nyԑ a nԑŋa toleŋa la doose ba yuum maam maala capoeira n yuum kiŋԑ ta paԑ quasi-acrobatical kini la wa’a puan. Wa’ara yuum mɔɔrԑ la mɔa za’a ti ba bisԑ ba n wan iŋԑ se’em ta’am nyԑ nԑŋa toleŋa se’em n nari ti ba ita tiisegɔ, paŋa, ŋmԑbeŋa gee me wan ta’am ŋmԑresa ŋwana kalam kalam gee wan ta’am zabe tigera n wan kiŋԑ ze’ele saarega (physical) tari paԑ esthetical zi’a la. Frevo wa’a kini wa lagum dԑna la (jumps, coordinated fast leg movements, leg flexions, tumbling), la yԑla zo’e zo’e.

Frevo wa’a wa nyaa de la passo la Frevo wa’areba dԑna passistas. The clothes of the passistas lɔgerɔ la zo’e mԑ ze’ele lɔgesetɔ n de skimpy attire n narԑ bɔ’ɔra kini la. Ba mԑ kelum kɔ’ɔm ba’am ana la suŋa, bala zuo  la ba wan bisera nyԑta ba suŋa suŋa na’am la puan.

Ma’asumtia la zo’e mԑ tole nԑŋa ze’ele ma’asumtisabesi la puan gee ti ba maalԑ ba nu’usi la dɔɔrɔ tari paԑ ma’asumtipigesi gee mԑ ana suŋa. Ma’asum tiisi pa’asԑ la wa’asi la puan gee mԑ kelum ita acrobatics ba puan la ina n de naana zamesegɔ. La dagi naana ti fu nyԑ passistas ti a tara ma’asumtiisi lobera basa sapemesum puan, kiŋԑ ŋwana fii gee ta’am gi ba. Ba doose la ma’asumtiisi la nama tingasuka. Sԑla n kɔ’ɔm dԑna naana de la fu teesuna ma’asumtia la lebera gobega la zɔԑ gee kelum kina.

Pɔsega 1950s yuuni la puan, nԑrese’em n bo passo lɔgerɔ zo’e de la master Nascimento do Passo. Ba yeti a dikԑ la yԑla n zo’e zɔԑ kɔbega 100 kɔ’ɔm ze’ele kɔrum me sa la. A yuum kelum nyԑ Frevo sukuu yia daana la Recife puan1990s yuuni la poorum. Daalum wa n de passista de la most prominent icons n boi carnival la Pernambuco.

American pop-star Cyndi Lauper wa’are la frevo a ni san ta yuuna a yuun dԑna wa n de daase’ere a mi "Maybe He'll Know".

De’eŋo[demese | demesego zia]

Frevo-de-rum[demese | demesego zia]

Frevo-de-Rua (Street Frevo), vuse’ere n kɔ’ɔm ana ŋwana yԑԑ yelebire "frevo", wa puan de la bunŋmԑ’ԑla, ti ba ŋmԑ’ԑra n fiery fast tempo puan la brass instruments, ti ba yu’ura dԑna trumpets, trombones, saxophones, la tuba. Ti American duma nyԑ gee mԑ wum ti a ŋwɔni la polka.

Frevo-de-Rua bands wa mԑ de la sԑla ti fu wan ta’am nyԑ san sԑka ti ba ŋmԑ’ԑra boole Recife puan, maala (sort of pep band). A well-known Frevo-de-Rua tune se’em ti ba kɔ’ɔm ba’am mina ba yi’ire n la "Vassourinhas". Conductor se’em n kɔ’ɔm bɔna ti ba mina a aŋa la de la Maestro Duda. 2000s yuuni la puan ambassadors se’em ti ba mina boi la frevo dԑna Recife-based big band SpokFrevo Orquestra, sax player Inaldo Cavalcante de Albuquerque yuum bɔna ba nԑŋa ti ba do la, gee ti ba kelum mina e ti a dԑna Spok. Bana wa de la 17-18 professional musicians – ta pa’asԑ virtuoso drummers bayi la, la percussionist – sԑba n ba puti’irԑ ti ba frevo yuuma bii de’eŋo wa’am tiŋa puan la. Ba yuum pɔsԑ kiŋԑ la US tiŋa Dawalega ŋmarega la puan 2012 yuuni la puan.

Instrumentation of street Frevo bands[demese | demesego zia]

·        Brass section

o   Trumpet

o   Cornet

o   Flugelhorn

o   Trombone (valved and/or slide)

§  including Bass trombone

o   Mellophone

o   Tuba

o   Euphonium

o   Sousaphone

·        Saxophones

o   Tenor saxophone

o   Alto saxophone

o   Soprano saxophone

·        Marching percussion

o   Snare drum

o   Bass drum

o   Clash cymbals

o   Surdo

o   Repinique

Frevo-de-bloco[demese | demesego zia]

Frevo de Bloco ba ni kelum yuuna gee de’ena n mԑ la bunŋmԑ’ԑla. Capiba yuum de la se’em n yuum tari yuuma zo’e zo’e kina, gee ayima mԑ ta’am yele pa’alԑ bii iŋԑ Getulio Cavalcante. Claudionor Germano (singer) la Antonio Nóbrega (singer and dancer) de la bayi wa Frevo de Bloco n wa’are gana za’a.

Frevo de trio (baiano)[demese | demesego zia]

frevo wa’aŋɔ puan ba yuum de la bayi ŋwɔna taaba, gee mԑ yuum ka tara brass section ge mԑ tara  Bahian-guitars, lusi, bass, electric guitars, keyboards la singer. Itegɔ wa yuum pɔsԑ la 1950s yuuni la puan Bahia, ti ba yuum dikԑ bo de’emde’eneba doose "Clube Carnvalesco Misto Vassourinhas of Olinda" in Salvador (Bahia State) puan gee ti poorum tin la yuum doose band Trio Elétrico Armandinho, Dodô & Osmar, yuum bo pɔsega la tari paԑ trio eléctrico malema (tradition) n boi Bahian carnival, se’em n naԑ la frevo ta pa’asԑ la Western pop rock.

See Also[demese | demesego zia]

·        Arrocha

·        Baião

·        Chôro

·        Seresta

Viisegɔ Lɔgerɔ[demese | demesego zia]