Timbuktu

Ze'ele Wikipiidiya
Timbuktu
city, urban area
Official nameTombouctou, تمبكتو Demese
Native labelTombouctou, تمبكتو Demese
DemonymTimbuctaniki Demese
CountryMali Demese
Capital ofAzawad Demese
Located in the administrative territorial entityTimbuktu Region Demese
Located in time zoneUTC±00:00 Demese
Coordinate location16°46′24″N 2°59′58″W Demese
Significant eventlist of World Heritage in Danger Demese
Heritage designationWorld Heritage Site Demese
World Heritage criteriaWorld Heritage selection criterion (ii), World Heritage selection criterion (iv), World Heritage selection criterion (v) Demese
Category for mapsCategory:Maps of Timbuktu Demese
Map

Timbuktu de la tinkãtɛ n boi Mali ti ba makers (12mi) Niger mɔgerɛ la puan. Timbuktu boi la Tombouctou, Bamam bunii la puan n de administrative re n de Mali la. 2009 yuunɛ la puan, ba nɛreba yuum zo'e zuna la 54,453.

Timbuktu yuum pɔsɛ dɛna ba miŋa la 12th century la puan. Ba yuum pɔsɛ wa'am mɛ na koosera gee da'ara. Mansa Musa n yuum wa'ana bisɛ ba. Timbuktu duma yuum kooseri la Yaarum, Salema, ivory la yaberesɛ. La yuum da ta karege mɛ yuum dɛna Maalam duma tiŋa bɔna Saharan koosereba nyaa basɛ ti nɛreba zo'e zo'e kiŋɛ ba zi'an koosera. Ba yuum pa'asɛ la Mali Empire la puan 14th century la. Gee 15th century la puan la Tuareg nɛreba la nyaa to'e tiŋa la yuuma fiiwa tila ta zo'e paɛ Songhai Empire tiŋa la 1468 Morocean Sogepa yuum zɛbɛ yaŋɛ Songhai nɛreba la 1591. Nyaa to'e Timbuktu tiŋa la gee daŋɛ Gap la ba tinkãtɛ la. Invaders la daa tari la sadopaala wa'am na, Arms la, se'em ti 1612 yuunɛ la puan la, yuum ze'ele ba ma'a Morocco tiŋa. Yuumse'ere bii yuumsɛka ti tiŋa la de na Salema zi'an la gee kelum de na Zameseŋɔ zikãtɛ n la buuri malema zi'an Mali Empire puan la, yuum tile me gee yuum lebe pooren ti la yue. Tinse yoo n yuum bisere ka ta ta ti French duma me ta to'e 1893 yuunɛ la puan, yele sire n yuum boi ta ta ti ka ta wa'am wa pa'ase Repulic of Mali 1960 yuunɛ la puan. Timbuktu de la impoverished n la wɔmgere n ze'ele tinki'ise puan.

Ka Salema yuunɛ la puan (Golden Age), tinse zo'e zo'e n yuum de gbikpa'areba gɔŋɔmleba(Islamic Scholars) la tuuma zo'e zo'e sadoto la ninmu'ure gɔŋɔ tuuma, lagum pa'ase Sakore Madrasah la Islamic University Sukuuduma wana wa yuum wa'am na de na la Timbuktu Scholarly centre n boi Africa. Gulesireba zo'e zo'e me yuum boi ti ba mina ba, magese wuu Shabeni la Lebi Africanus, yuum gulesi tiŋa la yela. Yele ana wa iti la Europe, zi'an ti tiŋa yele suma vureke ze'ele ka yuum tari lɔgerɔ zo'e kiŋɛ ta ze'ele daaŋɔ zo'e zo'e puan.

GULESEGƆ PUAN[demese | demesego zia]

Yuun kpɔkɔ na, Timbuktu gulesegɔ puan kɔ'ɔm tɛɛra mɛ. Ze'ele Tenbunch n boi Cataln Atlas (1375), ta paɛ Antonio Malfante's Thambet se'em n yuun kini kaara tisi la, gɔŋɔ ti a yuun gulesɛ 1447 yuunɛ la puan gee ti Alvise Cadamosto me yuun tɔgesɛ a gɔŋɔ ti a yuun gulesɛ, ta ta Heinrich Barth's yuun gulesɛ la Timbúktu la Timbu'ktu. Faresi gulesegɔ puan ni niɛ mɛ tinsi'a n boi kinkɛleŋa puan dɛna la 'Tombouctou'. German duma gulesego puan 'Timbuktu' la guleseko n bo di tɔka dɛna 'Timbucktu' la nyaa ta la solemiine puan gee yuun-ana wa, ba gulesera la si'a n de yia dinɛ la. Solemiine tɔgum puan dikɛ la guleseko n de 'Timbuctoo' ti dina ti gɔmmi'ileba sakɛ ti ma'a n bala. ' Timbuctou' la 'Timbuctu' ti sansɛka ba ni gulesera.

Wuu la yuun pugum dɛna se'em yuuma n ka yɔi na la, gulesegɔ n boi to'o to'ore la asi'a ŋ ŋwana; 'Temboctou' (René Caillié se'em n yuun viisere yɛla bisera la n yuun guleseri bala) la 'Tombouktou', amaa si ka ba'am bɔna. Nyima nyima wa yuun boi zi'isi sisesi mɛ wuu Jenne (Djenné) la Segu (Ségou). Hali la gulesego tɔka tɔka la za'a, Timbuktu gulesegɔ nyima nyima wa kelum bɔna ti se'em san bɔta ti a sɔsɛ di yele, folego boi. Zi'isi si naasi ti ba pa'alɛŋa yele yɛsera Timbuktu n ze'ele zi'an na.

Songhay tɔgum puan. Leo Africanus la Heinrich Barth yuun sakesira ti yu'urɛ ze'ele la Songhay yelebɛa ayi puan: Leo Africanus gulesɛ ti Mansa Suleyman yuun dikɛ la Tombuto Tiŋa la nuu yu'urɛ sɛgɛ ka 1213 bii 1214 yuunɛ la puan. Yu'urɛ la miŋa tari la yila ayi: (daangoone) baalega la butu (butu daangoone). Africanus yuun ka garesɛ pa'alɛ butu wa vuurɛ n de sɛla. Heinrich Barth yuun gulesɛ ti;"Daanse'ere ba yuun yi'iri tiŋa la bala doose la ba n mɛ ka bɔka puan la zuo bii ka n boi zoore tilum la zuo n ta'asɛ. Tùmbutu vuurɛ de la vuurɛ bii pɔgesum Songhay yetɔgum puan: la San de ni Temáshinght(Tamashek) yelebire, la gulesegɔ wan deni la Timbuktu. Europe duma ni lerege yu'urɛ wa ti Buktu Lua( yelebire wa me ti Persia duma me yi'ira ti bâkhtàr = zi'an ti yileŋa luta, Tiŋa nuuren bɔba), amaa 'tin' de la lɔa".

Berber yetɔgum puan: Mali tiŋa nɛra Sekene Cissoko yuun pa'alɛ la gulesegɔ n boi ditɔka. Taureg tiŋa la nɛresɛba n yuun pɔsɛ tiŋa la yuun bo ka la Berber yetɔgum puan yu'urɛ, yelebire n tari yila ayi: tim, pɔgen-yu'urɛ n de (zi'an) la bouctou, tintɔnɔ kunkune bila. Pa'alɛ ti Timbuktu vuurɛ wan dɛna la "zi'an n pi la tintɔnɔ kunkune". Abd al-Sadi me yuun pa'alɛ garesɛko n pa'asɛ buta a 17th century, Tarikh al- Sudan ti "Tuareg la yuun dikɛ ka iŋɛ la ba lɔgerɔ biŋere zi'an ti ka yuun ta lebege sadɔpuuŋa ti saama kina gee lɛbera. Yameŋa kanyima n de pɔka bisera ba lɔgerɔ la ti ka yu'urɛ yuun dɛna Timbuktu, ti di vuurɛ ba tɔgum puan de la [se'em n tari] 'kpaka' la. Zɛsuŋa wa ti a yuun bisera la ti ba yuun dikɛ sɛgɛ ka." French Orientalist René Basset yuun dikɛ pa'alegɔ dinyima me yese na: yu'urɛ la ze'ele la Zenaga yagerɛn na b-k-t, pa'ala ti "zaarɛ" bii "sugelum", la pɔgenɛ yu'urɛ tin. Sugelum la vuurɛ ta'am dɛna tiŋa la n boi bɔka puan la. Yele-ana wa za'a wan de ma'a doose la nɛreba la n de nɛresi'a . Wuu nananewa 'archaeologist' m paɛ 2000 nan ka nyɛ lɔgesi'a n yee la ze'ele 11th/12th century sansɛka ti ba yuun gberegera zi'an la zuo ti tintɔnɔ la pi lɔgetuna wa za'a yuuntusa n tole. [9][10] Ta paɛ zina, ba kelum ka nyɛ gɔleseko n de ma'a ti ba yi'ira Timbuktu.

Tuusum(History)[demese | demesego zia]

Timbuktu yuun de la koosego zi'an ti kɔɔsera lagesera tara yaarum zɛ'ɛta Sahara Pɔgetia la puan kina tɛɛra salema, wɔberɔ nyɛna la da'aba Sahel Zi'an ti ba ni doose Niger Mɔgerɛn la. Nɛreba kãlɛ la(2018 yuunɛ la puan nɛrekãlɛ 32460) zom mɛ ze'ele 10,000 13th century puan ta paɛ 50,000 16th century sansɛka ti ba yuun mɛ gbekpa'areba Yunivɛsiti (Timbuktu Yunivɛsiti) sɛka n basɛ ti Nɛrezura baŋɛ zi'an la yele gbehpa'areba bɔŋa zi'isi za'a.

Moroko duma n yuun to'e Songhai Empire 1590 yuunɛ la, la 1591 Tondibi zɛbere, yuun to'e Timbuktu. 1593 yuunɛ la puan, Yunivɛsiti yeleŋo zo'e zo'e yuun sagum mɛ yɛsera la nɔnyinɛ n yuun ka boi bama la nɛŋa duma la ti ba dɛgesɛ bo ba la zuo, ŋwana, ta pa'asɛ la koosego n yuun ka le ana suŋa la zuo yuun basɛ mɛ ti tiŋa la yuun sigɛ tiŋa. Europe duma sɛba n yuun de yia duma ti paɛ Timbuktu, Alexander Gordon Laing yuun nan paɛ bini san dagena la 1890s yuuma la puan ti ba yuun nyaa dikɛ Timbuktu pa'asɛ French n de Mali la puan ti ba bisera. Zina beere wa, nɛreba kelum bɔna bini mɛ. Amaa la ka le ana wuu la yuun ani se'em kuremi sa la.

Prehistory[demese | demesego zia]

Wuu nɛresabelega tisi sisi'a n ani se'em la magesi wuu Djenné (Jenné-Jeno), Gao, la Dia, Iron Age zi'isi ti ba yuun nyɛ ti si lɛm Timbuktu pa'ala tiŋa la pɔsega dabesa.La de yelemɛŋerɛ ti tintɔɔ zo'e zo'e basɛ ti zi'an la ka le ana wuu ka n yuun ani se'em la,. Yɔgerɔ n kaɛ zi'isi la sisesi doose la tiŋa la ti ko'om n kɔ'ɔm uura zi'an la saŋa woo la zuo.1984 yuunɛ la puan ti Susan la Roderick Mclntosh yuun kaɛ zi'a la bisɛ yuun ta kuto zi'an n boi el-Ahmat, tiŋa kanyima n ka zaɛ la bini lɛbera saazuo bɔba.

Kuto yuuma (Iron Age) tɔgeri la zi'an kanyima n de kilometa siwɛi (5+½ mi) tiŋa nuuren bɔba la Timbuktu lɛm la Wòadi el-Ahmar ti ba yuun bgerege 2008 la 2010 yuuma la puan ti Yale Yunivɛsiti la Culture de Tombouctou yuun

Viisɔgɔ lɔgɛrɔ[demese | demesego zia]